Haudemuna tervis: mis mõjutab kooruvust enne haudumist?

Milliseid lisandeid peaks jagama kanale ja kukele kaks-kolm nädalat enne haudemunade korjet? Mida annavad erinevad mineraalid ja vitamiinid haudemunale? Mis on üldse haudemuna? Kuidas peab haudemuna hoiustama? Kas ostjal on õigust küsida haudemunade kvaliteedi kohta? Nendele ja paljudele teistele küsimustele haudemunade kohta otsime järgmises kirjatükis vastuseid.

Individuaalselt mõjutavad linnu viljakust paljud tegurid: vanus, läbipõetud haigused, erinevad vigastused, aastaaeg, lindude stressi tase, hierarhiline positsioon karjas, sööda kvaliteet, geneetiline taust jms (1, 5).

Siinses artiklis keskendun eelkõige sellele, mida haudemunade müüja saab teadlikult mõjutada, et suurendada kooruvust. Kui need aspektid ei ole paigas juba enne munade müüki, ei saa ka hautaja hiljem head tulemust saavutada, sest praktikas on hautaja roll võrreldes haudemunade tootjaga oluliselt piiratum. Seetõttu on igal haudemunade ostjal igati põhjendatud küsida täpsustavaid küsimusi nii munade kui ka neid tootnud karja tervise ja pidamistingimuste kohta. Hoiustamisest ja transpordist kirjutan eraldi artiklis.

Mis on haudemuna?

Iga viljastatud muna ei ole haudemuna. Kui lind muneb looduses kurna ja istub munadele, siis võib-olla 50% munadest koorub linnupoeg. Kui keegi ostab aretajalt haudemune, siis tavaliselt eeldatakse 70–90% kooruvust — see on hoopis teine olukord kui juhuslikult viljastatud muna.

Haudemuna on viljastatud muna, millest on realistlik oodata normaalse embrüo arengut ja tibu koorumist. See tähendab, et muna pärineb tervest ja elujõulisest vanemkarjast, sellel on normaalne kuju ja tugev koor, see sisaldab embrüo arenguks vajalikke toitaineid ning muna on käsitletud ja hoiustatud õigesti.

Aretaja tööks on valida ainult tugevate ja tõutunnuseid järgivate lindude haudemunad, kui müüakse tõu haudemune. Tal tuleb valmistada oma kanad ette kõrgkvaliteetsete haudemunade munemiseks, tagades neile piisava vitamiinide ja mineraalide koguse. Haudejaamades on kooruvus sageli väga kõrge, sest haudemunade tootmiseks valitakse ainult kõige tugevamad isendid ja kasutusel on spetsiaalselt koostatud söödaratsioonid just haudemunade korje perioodiks (2).

Kanade Kraami tellitud haudemuna, kus emrbüo lakkas arenemast.

Normaalseks kooruvusnäitajaks loetakse umbes 80% (3). Üldjoontes arvestatakse, et osa mune jääb viljastamata ja osa kaob embrüonaalse suremuse tõttu. Edasi peab embrüo suutma arengut alustada, normaalselt areneda ja lõpuks ka edukalt kooruda. Varajane embrüonaalne suremus, kui embrüo hukkub esimese seitsme päeva jooksul, tuleneb sageli sellest, et embrüo ei suutnud pärast hoiustamist ja inkubaatorisse paigutamist enam arengut jätkata — siin on tihti põhjuseks vale hoiustamistemperatuur või valed hoiustamisvõtted. Vahe- ja lõppstaadiumi embrüonaalne suremus on sagedamini seotud vanemlindude söödaratsiooni puudustega või embrüonaalsete kõrvalekalletega (4).

Aastaaeg

Ka aastaaeg mõjutab viljakust rohkem, kui esmapilgul arvata võiks. Kevadel ja normaalse temperatuuriga suvel on viljakus kõige kõrgem. Väga külmad talved või palavad suved langetavad viljakust märkimisväärselt (6). 

Valguse hulk ja päeva pikkus mõjutavad lindude viljakust ja munemisaktiivsust märkimisväärselt. Looduslik valgustsükkel toetab kevadel ja suvel kõrgemat viljakust, kuid siseruumides või poolkinnistes tingimustes peetavate lindude puhul saab valgustust teadlikult reguleerida. Haudemunade korje perioodil on soovitatav tagada lindudele vähemalt 14–16 tundi valgust ööpäevas, et toetada optimaalset munemisaktiivsust ja viljakust.

Viljakas või viljastatud?

Maakeeli öelduna väljendub viljakus linnu võimes toota viljakaid mune või spermat. Viljastatud muna tekib viljaka muna ühinemisel viljaka spermaga.

Osad linnud on kas koorunud või õnnetuse või haiguse tagajärjel jäänud steriilseks. Nemad enam viljakaid ega viljastatud mune ei tooda. Ülekaalulistel kanadel on viljastatud munade protsent tunduvalt madalam kui normaalkaalus kanadel. Alakaalulised kuked on toitainete puuduse tagajärjel vähem viljakad kui nende normaalkaalus suguvennad (7). B-vitamiini ja seleeni puuduse tagajärjel võivad isaslinnud jääda steriilseks (5).

Paaritumisprobleemid

Osadel tõugudel on paaritumisprobleemid. Näitena võiks tuua Cornishid ja sabakonditud kanatõud (8), nagu sabatud Araucanad, Barbu d'Everberg, Barbu de Boitsfort, Ardenner Bolstaart ja sabatu Game. Esimesel puhul on probleemiks kukkede kehvem suutlikkus ja geneetiline soodumus viljatuseks (9), teisel juhul geneetiline soodumus vähenenud viljakuseks. 

Lisaks segavad puhvis sadulasuled kontakti (10). Et kontakt kana ja kuke vahel kindlustada ja suurendada viljastumisprotsenti, trimmitakse sabatute kanade tagaotsad kääridega suhteliselt siledaks.

Geneetilised vastuolud

Geneetilised vastuolud vähendavad kooruvusprotsenti tuntavalt. Kõige suuremaks geneetiliseks vastuoluks on kahe sama ebasobiva geenikombinatsiooniga vanemlinnu ristamine. Tulemuseks on kas surm või väga halva välimikuga lind.

Näiteks kahe säbarsulgse ehk Frizzle-geeniga vanemlinnu ristamisel koorub umbes 25% ulatuses uus säbarsulg, 50% ulatuses normaalse sulestikuga kana ja 25% ulatuses võib kooruda niinimetatud lokiliste, murduvate sulgedega Frazzle-kana (11), kelle suled on ääretult haprad ja võivad iga puudutuse peale puruneda. Lisaks on sellel linnul sageli ka kaasasündinud südamehaigused.

Kui ristata Araucanadel kaks kõrvatuttidega vanemlindu, siis enamik nende järglastest hukkub. Põhja-Ameerika standardi järgi on sabatud linnud Araucanad (10, 12) ja sabaga linnud Ameraucanad (10, 13). Praktikas peaks ristama ühe tuttideta ja teise ühe või kahe tuttiga linnu, et tagada parem kooruvusprotsent (10). Araucana kõrvatuttide geen on problemaatiline just topeltgeenina ehk siis juhul, kui tibu pärib selle mõlemalt vanemalt.

Teiseks suureks geneetiliseks vastuoluks on sugulusaretus, kus soovitakse edasi aretada ühe kindla välimikuga lindu ja ristatakse seda teadlikult tema lähisugulastega. Ühesuguste pärilike omadustega sugurakkude ühinemisel ehk suguluspaaritusel tekkinud organismis väljenduvad samad retsessiivsed surmavad alleelid (14).

Vanemlindude vanus

Liiga noortel ja liiga vanadel lindudel on viljakus madalam. Kõige viljakamad on linnud 18–40 kuu vanuselt ehk umbes 1,5–3,5 aastaselt. 41 kuu vanustel kanadel hakkab viljakus kiiresti langema (15, 29, 30), sest spermat talletava munajuha efektiivsus väheneb (16). Kukkede viljakus langeb tugevalt pärast 45 elukuud ehk pärast kolmandat eluaastat (17).

Kanade ja kukkede arvuline suhe karjas, stress ja omavahelised suhted karjas

Ly Limbergi imeline harmooniline kooslus

Olenevalt tõust suudab üks kukk teenindada 6–12 kana (18, 32). Agressiivsema tõu esindaja, näiteks Leghorn või Ayam Cemani, suudab teenindada rohkem kanu ja rahumeelsema tõu kukk, näiteks siidikana, vähem. Haudemune müüva isiku karjas on tavaliselt kukkede ja kanade arvuline tasakaal paigas ja kuked suudavad kindlustada kõikide või enamiku munade viljastamise. Hobikanapidajale piisab ühest kukest 15–20 kana kohta, kuid see ei kindlusta kõikide munade viljastatust, sest osa kanu jääb lihtsalt kuke tähelepanust ilma.

Karjades on ka tavaline, et kukel on üks-kaks lemmik-kana, kes saavad kukelt rohkem tähelepanu, ja paar kana, kes seetõttu tähelepanust ilma jäävad. Harvemal juhul, kui kukki on kanade kohta liiga palju ja karjas tekib polüspermia ehk munaraku viljastamine mitme seemnerakuga erinevate doonorite poolt, on tulemuseks viljastatud munaraku surm (14).

Kuigi kana võib viljastada mitu kukke samal perioodil, jääb viimane sõna siiski kanale. Kui kanale selga roninud kukk ei sümpatiseeri, siis võib ta valida pärast suguühet selle kuke sperma uuesti väljutamise. Kana suudab väljutada umbes 80% spermast, muutes selle kuke võimalused isaks saada minimaalseks (19, 20). Pingete- ja stressivabas karjas on viljakusprotsent märkimisväärselt kõrgem.

Vanemlindude haigused

Tervelt kanalt terve muna ehk siis kõige esimene ja tähtsaim haudemunade tervise tagaja on kasutada terveid ja tugevaid kanu ning kukkesid. Osad haigused ei tapa vanemlinde, küll aga kanduvad vertikaalselt haudemunadesse ja nõrgestavad või tapavad munas areneva tibu või põhjustavad talle väärarenguid. Nõrgestatud tibud kasvavad aeglasemalt ja ei saavuta oma täit potentsiaali, lisaks jäävad nad edasi haiguse kandjateks. Nõrgestatud tibudel on väiksem koorumisjärgne ellujäämisprotsent.

Näitena võib tuua viirushaigused nagu Newcastle'i haigus, infektsioosne bronhiit, entsefalomüeliit ja lümfoidne leukoos. Samuti erinevate rakuseinata bakterite põhjustatud mükoplasmoosid: Mycoplasma gallisepticum, Mycoplasma synoviae, Mycoplasma meleagridis. Bakteriaalsetest haigustest on olulisemad näiteks salmonelloosid, gallibakterioos, kolibatsilloos, streptokokoos ja kampülobakterioos (21, 22, 35). Mareki haigus desinfitseeritud haudemunade kaudu ei levi (23, 24).

Pesakastide puhtus tagab puhtad haudemunad

Muna kvaliteet algab juba pesakastist. Määrdunud, ülerahvastatud või valesti paigutatud pesakastid põhjustavad muna saastumist ja koorepragusid kohe munemise hetkel: enne kui hoiustamine või transport üldse algab. Puhas allapanu, piisav pesakastide arv ja õige asukoht on seega haudemunade tootja üks esimesi ja lihtsamaid kvaliteedimeetmeid. Allapanu valikust, pesakastide sisustamisest ja hooldusest saab täpsemalt lugeda siit: 

Kanade allapanu hooldus ja meetodid.

Oluline on ka munade kogumissagedus. Mida kauem muna pesakastis seisab, seda suurem on risk koorevigadeks, temperatuurikõikumisteks ja bakteriaalseks saastumiseks. Haudemunade korje perioodil on soovitatav mune koguda vähemalt kaks korda päevas. See lihtne harjumus mõjutab kooruvust märgatavalt rohkem, kui esmapilgul arvata võiks.

Vanemlindude söödaratsioonid

Vanemlindudel toitainete ja mineraalide vaegus on üks peamine tibudel munas tekkivate väärarengute põhjustaja. Neid väärarenguid ei saa hiljem tibudele õiget toitu andes korrigeerida. On väga tähtis, et nii kanade kui kuke söödaratsiooni koostades ei mõeldaks ainult vanemlindude peale. Tuleb mõelda ka sellele, et haudemunad sisaldaksid neis kasvavale tibule vajaminevas koguses toitaineid, mineraale ja vitamiine. Neid aineid peab kanadele jagama nii, et jaguks nii kanale kui ka munale sellises koguses, mis rahuldab munas areneva tibu täieliku vajaduse (25).

Haudemuna ei ole lihtsalt „tühi kest" — munakollane ehk rebu on areneva embrüo peamine energia- ja toitainete allikas. Sinna talletatakse rasvad ja energia, rasvlahustuvad vitamiinid nagu A-, D- ja E-vitamiin, samuti mineraalid ja osa immuunsusega seotud ühendeid. 

Munavalge ehk albumen sisaldab peamiselt vett ja valke ning toimib kaitsekeskkonnana arenevale embrüole. Kõik need toitained pärinevad otseselt vanemlinnu söödaratsioonist — muna kvaliteet sõltub seega otseselt sellest, mida lind on enne munemist söönud ja kui kaua ta on saanud tasakaalustatud toitu. 

Kui söödaratsioonis on puudujääke, ei pruugi embrüo areneda normaalselt, suureneb embrüonaalne suremus ja kooruvad tibud võivad olla nõrgad. 

Kanade Kraami Sebright Princy

Seetõttu tuleb haudemunade korjeks valmistudes tagada, et vanemlinnud saavad piisavalt vitamiine ja mineraale vähemalt 2–3 nädalat enne korjet, et need jõuaksid munasse talletuda.

Eriti tähtis on see harva munevate tõugude puhul. Modern Game bantam ja Sebright munevad tavaliselt vaid 1–2 muna nädalas ning nende tibude edukas areng sõltub eriti tugevalt haudemuna kvaliteedist. Väiksema kehakaaluga ja tundlikumad tibud vajavad, et kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalid oleksid munasse jõudnud juba enne selle munemist. 

Sageli unustatakse, et lisaks söödaratsioonile mõjutab haudemunade kvaliteeti ka vee kvaliteet ja kättesaadavus. Dehüdratsioon mõjutab otseselt muna moodustumist, koorekvaliteeti ja kana üldist konditsiooni. Vanemlindudel peab olema pidev juurdepääs puhtale ja värskele veele. Vee tähtsuse, õige jootmise ja levinumate vigade kohta saab täpsemalt lugeda siit: Kanad ja joogivesi

Vanemlindude söödaratsiooni puudused mõjutavad haudemuna kvaliteeti järgmiselt:

• A-vitamiini puudusel langeb viljakus ja paaritumine on häiritud (26).
• B-vitamiini puudusel suureneb embrüonaalne suremus.
• D-vitamiini puudusel suureneb embrüonaalne suremus inkubatsiooni lõppstaadiumis.
• H-vitamiini puudusel väheneb koorumine ja koorunud tibud on nõrgad; tibud võivad surra pärast rebu täielikku imendumist, umbes pärast 10. elupäeva.
• E-vitamiini ja seleeni puudusel langeb kooruvus.
• Joodi vähese sisalduse korral langeb kooruvus, looted on alakaalulised ja koorunud tibud vähenenud elujõulisusega.
• Kaltsiumivaegusel halvenevad muna inkubatsiooniomadused (5).
• Raua ebapiisava sisalduse korral on embrüo areng häiritud.

Kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale kanadele ning teistele kodulindudele saab näiteks tellida siit.

Munakollasest saadav passiivne immuunsus kaitseb tibusid esmasel kokkupuutel välismaailmaga: see on eriti oluline esimestel päevadel pärast koorumist, mil tibudele on väga stressirohke muutus elust muna sees väliskeskkonda. Koorumisest tingitud stressi tibudel vähendab Röhnfried Darmfit ja Tibude probiootikum ja vitamiinid (Kückenglück), mis taastavad ka soolestiku normaalse mikrofloora ja jagavad tibule probiootilisi baktereid.

Muna suurus ja kuju

Kas muna on tõule omaselt liiga väike, normaalse suurusega või liiga suur? Parimad hautamiseks on valitud tõu keskmise kaaluga munad (5). Nendest munadest kooruvad tibud, kellel on tunduvalt kõrgem ellujäämisprotsent võrreldes sama tõu väiksema kaaluga munadest arenevate tibudega. Kõige suurema koorumisprotsendiga on 55–65 g munaliini kanade munad (28, 29).

Liiga suurtel munadel on suurem munakollane. Suuremad munad on munetud tavaliselt vanemate kanade poolt ning suure munakollase sisalduse tõttu toodavad need tibud rohkem sooja just arengu lõppstaadiumis, mis võib põhjustada embrüo temperatuuri tõusu ja seega lõppstaadiumi embrüonaalse suremuse kasvu (31).

Tähelepanu peab pöörama ka muna kujule. Ideaalne hautamismuna on ühest otsast tömp ja teisest otsast terav. Sellise kujuga munadel on tibude koorumisprotsent kõige kõrgem. Ümaramatel munadel on suurem võimalus õhuruumi vääraks asetuseks ja sellest lähtuvalt kasvab ka lõppstaadiumi embrüonaalne suremus (3). Samas tuleb meeles pidada tõule omast normaalset muna kuju — osade tõugude munad ongi lihtsalt ümaramad ja teiste omad piklikumad.

Koore kvaliteet on samuti oluline. Pragudega, mikropraodega või muude kooredefektidega munad ei ole head haudemunad. Kehv koor häirib gaasivahetust ja suurendab bakterite sisenemise riski.

Lühidalt hoiustamisest

Kuigi selle artikli keskmes on haudemuna tervis enne haudumist, mõjutab ka hoiustamine otseselt embrüo edasist arengut. Vale temperatuur, õhuniiskus või munade käsitlemine võivad põhjustada embrüo arengu peatumise juba enne inkubeerimist. Muna vanuse kasvades langeb kooruvusprotsent (30) — iga päev alates seitsmendast kuni kümnenda päevani langeb kooruvus lisaks 0,5–1,5% (1) ning pärast kümnendat päeva hakkab see juba märgatavalt kukkuma. Haudemunade korrektse hoiustamise, transpordi, puhtuse, desinfitseerimise ning temperatuuri- ja niiskusnõuete kohta kirjutan täpsemalt eraldi artiklis: „Kuidas haudemune õigesti hoiustada ja transportida".

Kokkuvõtteks

Jutt haudemunade müüjatele on pikk ja kindlasti ei kajasta see kõiki punkte, mida haudemunade müüjad silmas võiksid pidada. Küll aga annab see ostjale ettekujutuse, mis vahe on tavalisel viljastatud munal ja haudemunal. Hea kooruvus ei alga inkubaatorist. See algab tervest vanemkarjast, tasakaalustatud söödaratsioonist, õigel ajal antud vitamiinidest ja mineraalidest, sobivas vanuses lindudest, rahulikust karjakeskkonnast ning hoolikalt valitud munadest. Mida rohkem neist teguritest on paigas enne munade korjet, seda suurem on tõenäosus, et munast koorub tugev ja elujõuline tibu.

Kasutatud allikad:

1. https://alec.unl.edu/documents/cde/2017/livestock-management/incubating-and-hatching-eggs-2017.pdf 
2. https://cluckin.net/what-percentage-of-chicken-eggs-will-hatch.html 
3. https://www.vetexotic.theclinics.com/article/S1094-9194(12)00007-2/pdf (Investigating Embryo Deaths and Hatching Failure - Rideout, 2012)
4. Commercial Chicken Production Manual – North & Bell, 1990
5. Linnukasvatus I, Tikk, Tikk, Piirsalu, Hämmal, 2007
6. https://www.raising-happy-chickens.com/fertile-chicken-eggs.html 
7. https://www.msdvetmanual.com/poultry/disorders-of-the-reproductive-system/infertility-in-poultry (Espinosa, 2019)
8. https://www.browneggblueegg.com/Article/Rumplessness.html (Stanford, "The Genetics of the Fowl" Frederick B. Hutt)
9. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0032579119484733/pdf?md5=cfe577c86613b01b0ada323aafecb225&pid=1-s2.0-S0032579119484733-main.pdf (Semen Characteristics, Failure of Insemination and Fertility in Cornish and White Rock Males - Soller, Schindler & Bornstein, 1964)
10. https://poultrykeeper.com/chicken-breeds/rumpless-araucana-chickens/ 
11. https://www.mypetchicken.com/backyard-chickens/chicken-help/What-are-frizzles-sizzles-and-frazzles-H303.aspx 
12. http://www.araucana.net/shows-and-showing/standard-guidelines/ 
13. http://ameraucanabreedersclub.org/standard.html 
14. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1046/j.1420-9101.2002.00445.x (The evolution of infertility: does hatching rate in birds coevolve with female polyandry? - Morrow, Arnqvist & Pitcher, 2002)
15. https://www.researchgate.net/publication/322931405_Factors_affecting_fertility_hatchability_and_chick_survivability_of_Vanaraja_birds_under_intensive_rearing_in_sub-temperate_condition (Singh & Avaste, 2018)
16. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16257603/ (Age effect of broiler breeders on fertility and sperm penetration of the perivitelline layer of the ovum – Gumułka & Kapkowska, 2005)
17. https://www.researchgate.net/publication/240828048_Correlation_Between_Age_of_Rooster_and_Semen_Quality_in_Iranian_Indigenous_Broiler_Breeder_Chickens (Tabatabaei, Chaji & Mohammadabadi, 2010)
18. https://web.extension.illinois.edu/eggs/res32-qa.html 
19. https://www.ox.ac.uk/news/science-blog/hens-may-select-sperm-healthier-offspring (Wilton, 2013)
20. https://www.ox.ac.uk/news/science-blog/hens-sperm-ejection-secrets (Wilton, 2011)
21. https://edis.ifas.ufl.edu/ps044 (Common Poultry Diseases 1. Butcher, Jacob, Mather, 2018)
22. http://extension.msstate.edu/agriculture/livestock/poultry/diseases-poultry 
23. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7139298/ (Latest Insights into Marek's Disease Virus Pathogenesis and Tumorigenesis – Bertzbach, Conradie, You, Kaufer, 2020)
24. https://www.jstor.org/stable/pdf/1590032.pdf (Resistance of Marek's Disease at Hatching in Chickens Vaccinated as Embryos with the Turkey Herpesvirus - Sharma & Burmester, 1982)
25. https://www.thepoultrysite.com/articles/nutritional-influences-on-hatching-eggs (Whitehead, 2007)
26. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4141817/ (Effect of Dietary Vitamin A on Reproductive Performance and Immune Response of Broiler Breeders – Yuan, Roshdy, Guo, Wang, Guo, 2014)
27. https://www.scielo.br/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S1516-635X2005000200002 (Hatching distribution of eggs varying in weight and breeder age – Vieira, Almeida, Lima, Conde & Olmos, 2005)
28. https://www.researchgate.net/publication/316871720_Effects_of_Hen_Age_and_Egg_Weight_Class_on_the_Hatchability_of_Free_Range_Indigenous_Chicken_Eggs (Abudabos, Aljumaah, Algawaan, Al-Sornokh, Al-Atiyat, 2017)
29. https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09712119.2014.987294 (Effects of egg size (weight) and age on hatching performance and chick quality of broiler breeder - Iqbal, Khan, Mukhtar, Ahmed & Pasha, 2014)
30. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jpn.13240 (Egg storage and breeder age impact on egg quality and embryo development; Nasir, Brandt, Najjar & Bouzouaia, 2019)
31. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S105661711931027X?via%3Dihub (Relationship Between Broiler Breeder's Age and Egg Weight Loss and Embryonic Mortality During Incubation in Large-Scale Conditions - Tona, Bamelis, Coucke, Bruggeman, Decuypere, 2001)
32. https://www.intechopen.com/books/success-in-artificial-insemination-quality-of-semen-and-diagnostics-employed/artificial-insemination-in-poultry (Bakst & Dymond, 2012)
33. https://thepoultrypunch.com/2019/09/management-factors-for-breeding-stock/ 
34. https://www.thepoultrysite.com/articles/vertically-transmitted-health-issues-in-poultry
35. https://www.msdvetmanual.com/poultry/nutrition-and-management-poultry/vitamin-deficiencies-in-poultry